beebi, vastsündinu, areng

 

 

Teaduslikud uuringud on tõestanud, et beebidelaulu ja muusikatunnid soodustavadaju arengut ja kõne kujunemist. Kiigutades oma last muusika rütmis, lauldes talle või hoopis koos tantsides võite mõelda, kuidas see võib mõjutada teie last. Washingtoni Ülikooli õppimise ja ajuteaduste instituudi teadlaste poolt tehtud uurimus näitab, et seeria mängulisi muusikatunde parandasid 9-kuuste beebide ajutööd muusika tunnetamise ja uute kõnehelide mõistmise osas.

“Meie uurimus on esimene sedalaadi teadustöö väikeste beebidega, mis annab alust arvata, et helide ja rütmide kuulamine võib parandada rütmiliste mustrite äratundmist ka kõnes,“ sõnas uurimuse peamine autor Christina Zhao, I-LABS-i järeldoktorant. “See tähendab, et muusikakogemus varajases eas võib oluliselt parandada imiku kognitiivseid oskusi.”

“Imikud kogevad keerulise maailma pidevalt erinevaid helisid, valgusallikaid ja ka tundeid,“ ütles kaasautor ja I-LABS-i asedirektor Patricia Kuhl. “Beebi ülesandeks on ära tunda tegevusmustrid ja ennustada, mis  milelle järgneb. Mustrite ja korduste tajumine on oluline kognitiivne oskus ning selle parandamine varajases eas võib omada edasises õppimisoskuses pikaajalist positiivset mõju.”

Nii muusikas kui ka kõnekeeles on kesksel kohal mustrid. Silpide kuulmine aitab kuulajal eristada üht kõneheli teisest ja mõista, mida teine inimene räägib. Nende erinevate kõnehelide äratundmise oskus on just see, mis aitab beebidel õppida rääkima, milisemas elus aga õigesti kirjutada.

I-LABS-i teadlaste korraldasid eksperimendi, et näha, kas muusikarütmide õpetamine beebidele aitab neil paremini mõista kõnet.

Kuu aja jooksul osalesid 39 beebit koos oma vanematega kaheteistkümnel 15-minutilisel muusikalisel mängusessioonil.

Muusikasessiooni näidistundi saab näha siit: https://youtu.be/whzxMNvHBD4

19 beebit osalesid mängulises tunnis, kus muusikat ei olnud. Selle asemel mängisid nad mänguautode, -blokkide ja teiste asjadega.

Beebide ajusignaalide mõõtmiseks kutsuti perekonnad tagasi laborisse nädal pärast mängusessioonide lõppemist.

Ajuskänneri külge kinnitatuna kuulasid beebid erinevaid muusikalõike ja kõnehelisid, mis kõik mängiti ette katkevas rütmis. Uuring näitas, et beebide ajud reageerisid rütmikatkestustele.

Teadlased keskendusid kahele kognitiivsete oskuste poolest olulisele ajupiirkonnale: auditoorne korteks ja prefrontaalkorteks, mille ülesandeks on tähelepanu ja mustrite äratundmine.

Võrreldes kontrollgrupiga registreeriti muusikagrupis olnud beebidel tugevam ajusignaal muusika- ja kõnekatkestusele mõlemas ajupiirkonnas. Antud tulemus annab alust uskuda, et muusikalised mängusessioonid parandavad imikute oskust tunda ära helimustreid.

“Ameerikas vähendatakse laste muusikaalaseid kogemusi vihjates, et see on liiga kallis,” sõnab Kuhl. “See uurimus tuletab meile meelde sügavamat muusika mõju, kui lihtsalt selle kuulamine. Muusikaline kogemus avardab kognitiivseid oskusi parandades paste oskust tunda ära, oodata ja reageerida kiiresti maailmas eksisteerivatele mustritele, mis on tänapäeva keerulises maailmas äärmiselt olulised.”

Allikas: Washingtoni Ülikool ja T. Christina Zhao, Patricia K. Kuhl. Musical intervention enhances infants’ neural processing of temporal structure in music and speech. Proceedings of the National Academy of Sciences, 2016; 201603984 DOI: 10.1073/pnas.1603984113

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga